Postitused

Viiskümmend imelist varjundit

Kujutis
 Milline aasta! Ei mäletagi sellist, kus on olnud nii palju seiklusi, reisimist, sõpru, tööd ja ka puhkust! Loomulikult oli selles aastas ka palju ehmatust, kurbust ja muret, aga räägime parem toredatest asjadest, nõus?  Sel suvel sai mul siin ilmas juba poolsajandit täis. Tuleb aga välja, et elu läheb aina huvitavamaks! Noorena pidasin viiekümneseid inimesi muldvanadeks (elementaarne ju!), ise aga pean praegust eluetappi kõige energilisemaks, põnevamaks ja arendavamaks. Uskumatult palju oli eelmisel aastal asju, mida kogesin 50 aasta jooksul täiesti esimest korda. Mõni hetk oli aga lihtsalt nii kaunis! Püüan neid imelisi 2022 aasta pildikesi ka teiega jagada. 1. Sain President Alar Kariselt käepigistuse ja tänukirja. Minu armsad sõbrad esitasid mind Aasta Missiooniinimeseks- ja selleks ma ka sain, suured tänud! Tuleb välja, et minu loll kangekaelsus on omamoodi plussiks, sest see on aidanud  teha asju, millesse usun. Ja ma usun sellesse, et me saame üksteise elu siinilma...

Tänuaasta

Kujutis
  Head inimesed, kes te seda blogi loete- tegin selle lehe ainult teie jaoks.  Nimelt on päris mitmed küsinud, et kuidas ma siis oma sünnat ka tähistan, kuhu ja millal tulla? Tundub, et oodatakse sellist pidu, kus on pikk laud, sült, grill ja Kukerpillid, aga võta näpust- vat ei tule seda! Mina teen hoopis väikesi tänutegusid- teile, oma perele, lastele, sõpradele, koostööpartneritele jt.  1. Annan sel aastal välja oma isa Siur Kase mälestuseks raamatu "Maipäevad". Isa kirjutas selle teose siis, kui ta oli sõjaväes. Tegemist on noorteromaaniga, mis toob lugejateni 1950 aastate Tallinna noorte elu-olu. Hetkel on kunstnik Juta Heinsaar kujundanud juba kaaned, sisu ümberkirjutamine on samuti lõpusirgel. Vaja on veel toimetada ja illustratsioone sisse joonistada.  Üks tore lõik raamatust: „ Kuidas sa küll nii rumal oled! Kas sa siis ei tea, et sellistes kohtades tuleb käia just hästi kitsa seelikuga- näe kui hea mul on,“ uhkustas ta.  Arvo silmitses teda ja ta üliki...